Psühholoogia
Psühholoogia on mitmekülgne teadusharu, mis uurib inimese mõtteid, emotsioone, käitumist ja nende omavahelisi seoseid. See hõlmab mitmeid erinevaid valdkondi, mis keskenduvad erinevatele aspektidele inimese vaimus. Tutvustan sulle mõningaid neist valdkondadest.
Bioloogiline psühholoogia:
Uurib inimese käitumise bioloogilisi aluseid, keskendudes närvisüsteemi rollile inimese käitumises. See valdkond uurib aju, närvirakke, geene, ravimeid ja paljusid teisi aineid ning nende mõju käitumisele. Närvisüsteem on oluline osa organismist, mis koordineerib signaalide saatmist erinevate kehaosade vahel. Füüsikaga seotud meetodeid kasutatakse aju toimimise uurimisel, kuna aju töötab elektriimpulsside abil.
Kognitiivne psühholoogia:
Uurib tunnetuslikke protsesse, nagu tähelepanu, keel, mälu, õppimine, tajumine ja mõtlemine. Selle valdkonna eesmärk on mõista, kuidas me tajume maailma, teeme otsuseid, kuidas tähelepanu ja mälu töötavad ning kuidas meeled toimivad.
Sotsiaalpsühholoogia:
Uurib, kuidas mõtted, tunded ja käitumine on teiste inimeste juuresolekust mõjutatud. See hõlmab eelarvamuste, stereotüüpide, grupikäitumise ja ühiskonnas toimuvate protsesside uurimist.
Individuaalsete erinevuste psühholoogia:
Keskendub peamiselt intelligentsusele ja isiksusele. Selles valdkonnas uuritakse, mis teeb inimesed üksteisest erinevaks ning millised on meie iseloomujooned. Intelligentsuse olemust, selle tekkeprotsesse ja arendamist ning inimeste erinevusi intelligentsuse osas uuritakse põhjalikult.
Arengupsühholoogia:
Uurib psüühikas, käitumises ja suhetes elu jooksul toimuvaid muutusi. See valdkond tegeleb inimese arenguga kogu elukaare jooksul, sh lapsepõlvest täiskasvanuks saamiseni.
Kliiniline psühholoogia:
Uurib vaimseid häireid ning tegeleb nende ravi ja heaolu suurendamisega. Selles valdkonnas uuritakse psüühikahäirete tekkepõhjuseid, ravimeetodeid ning kuidas säilitada vaimset tervist.
Vaimne tervis:
Vaimse tervise valdkond uurib inimese vaimset heaolu, mõtteviisi, emotsioone ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. See hõlmab erinevate psühholoogiliste ja emotsionaalsete seisundite, nagu ärevus, depressioon, stress, trauma, sõltuvus ja paljud teised, uurimist ja mõistmist.
Need erinevad psühholoogia valdkonnad pakuvad põhjaliku arusaama inimese psüühikast, käitumisest ja kogemustest ning aitavad kaasa meie üldisele teadmiste arengule ja kasvule inimese mõistmisel.
Psüühikahäired
Psüühikahäired, tuntud ka kui vaimuhaigused või vaimse tervise häired, on psühholoogilised ja käitumuslikud seisundid, mis põhjustavad märkimisväärset kannatust, häirivad inimese normaalset toimimist ning võivad mõjutada tema mõtteid, emotsioone, käitumist ja suhteid teistega. Need häired võivad mõjutada üksikisiku kogemust, meeleolu, taju, mõtlemist ja käitumist.
Psüühikahäireid on palju erinevaid tüüpe, sealhulgas:
Ärevushäired: Näiteks generaliseerunud ärevushäire, paanikahäire, foobiad ja sotsiaalne ärevushäire. Need häired iseloomustavad püsivat ärevust, hirmu ja muret, mis võivad mõjutada igapäevaelu.
Depressioon: See on meeleoluhäire, mis põhjustab pikaajalist kurbust, lootusetust, energiapuudust ja huvi kadumist asjade vastu, mis tavaliselt naudingut pakuvad.
Bipolaarne häire: Seda iseloomustavad perioodiliselt esinevad meeleolu kõikumised, mis ulatuvad depressioonist kuni maniakaalsete episoodideni, milles inimesel võib olla suurenenud energia, vähene vajadus magada, riskantne käitumine ja ebareaalsete suurusehullustuste kogemine.
Skisofreenia: See on tõsine psüühikahäire, mille korral inimene võib kogeda häiret mõtlemises, tajumises ja emotsioonides. See võib hõlmata hallutsinatsioone, petlikke veendumusi, segadust ja negatiivseid sümptomeid, nagu emotsionaalne tuimus ja sotsiaalne isoleeritus.
Isiksushäired: Need on pikaajalised mustrid inimese mõtteviisis, emotsioonides ja käitumises, mis põhjustavad olulisi probleeme suhetes ja toimimises. Näiteks antisotsiaalne isiksushäire, hüsteeriline isiksushäire ja sõltuv isiksushäire.
Lisaks nendele on veel mitmeid teisi psüühikahäireid, nagu söömishäired, uinumishäired, sõltuvushäired ja traumaatilise stressi häire.